Vaatamisväärsused

3.08.16

 

Elva vaksalihoone, Pargi 2.

Elva linna kujunemine on seotud raudtee ehitamisega aastal 1887 ja jaamahoone valmimisega 1889. aastal. Tänu raudteele hakkas Elva kiiresti arenema ja huvirongidega saabus linna rohkesti suvitajaid. 2008. aastal taasavati restaureeritud vaksalihoone Elva puhkepiirkonna matkakeskusena, kus asub turismiinfopunkt. Külastajatele on avatud ootesaal, ateljee ja Elva ajalugu tutvustav püsinäitusHoone on muinsuskaitse all. http://matkakeskus.elva.ee

 

 

 

Arbi mänd, Arbimäe tn- Elva vapi puu

 

Arbi mänd, Arbimäe tänaval

Arbi mänd kasvab Elva linnas Arbimäel ning on linna uhkuseks ja sümboliks olev põlispuu,

mille ümbermõõt on 390 cm ja vanust umbes 352 aastat. Arbi mänd on looduskaitse all ja kantud maailma kaitstavate alade andmebaasi (site code:171234).

 

 

 

 

 

 

Punastest tellistest luteri kirik

EELK Elva kirik, Pargi 8

Elva kirik on gootikast inspireeritud väike silindrivõlvilise puitlaega punastest tellistest hoone, mis valmis 1920. aastal. Algselt oli kirik mõeldud Elvas suvitavate sakslaste jaoks, kuid hiljem kujunes kohalikest elanikest iseseisev kogudus. Kiriku altarit kaunistab Dolores Hoffmani poolt loodud kuningate kummardamise teemaline vitraaz. Kirik koos kahe kroonlühtri, kahe küünlajala ja harmooniumiga on muinsuskaitse all.

www.eelk.ee/elva

 

 

 

 

Elva kalmistu väravadElva kalmistu, Vaikne 39

Hanno Kompuse kavandatud omapärane väravavõlv kaunistab Elva kalmistut, mis rajati Elvasse 1924. aastal.

Kalmistul puhkavad mitmed tuntud kultuuritegelased nagu kirjanik Jaan Kärner, kunstnik Eduard Kutsar, teoloogiaprofessor Ago Viljari, keeleteadlane Johannes Silvet, ilmatark Vadim Zelnin, näitleja Leopold Hansen ja mitmed teised üleriigiliselt tuntud inimesed.

http://www.kalmistud.ee/est/Elva-kalmistu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Arbi järv, Kalda tn kallas

Arbi järv

Linna keskel asuv Arbi järv on väga allikate- ja taimerikas. Järv on soostunud kallastega kuid ujuda saab järves sellegipoolest. 1890. aastatel ehitas Meeri mõisnik Oscar Aleksander Carl Maria von Seidlitz Arbi järve põhjakladale 11 suvilat, pannes aluse suvituskultuurile. Mõned nedest majades Kalda tänaval on säilinud tänaseni.

 

 

 

 

Elva laululava

 

Elva lauluväljak, Tartu mnt 11A

Elvas on laulupidude ja kultuuriürituste traditsioon üsna pikk nagu enamus Eesti linnades ja külades. Esimene Elva laulupidu Liivaorus toimus 1923. aastal. Arbi järve äärde ehitati uhke laulukaar 1980ndatel aastatel. Kaunis paigas asuv laululava on populaarne rahvapidude ja vabaõhuürituste korraldamise paik.

 

 

 

Kevadenautlejad Verevi rannas

Verevi järv

1920 -1930. aastatel oli Elvas pikemalt suvitada võimalik vaid jõukamatel inimestel. Soodsaimgi pansionaadikoht käis töölise palgaga suvitajale üle jõu. Ent Elva oma kauni looduse ja põneva seltskonnaga oli puhkamiskohana siiski väga ligitõmbav ning suvitajaid saabus nii lähilinnadest kui kaugemalt Euroopast ja Venemaalt.

1929. aastal rajati Verevi järve kaldale ilus plaaž rannahoone, basseinide ning 10 m kõrguse hüppetorniga.  Lisaks rannahoone funktsioonile toimis see ka suvise seltsimajana, kus veetsid lõbusalt aega Elvasse puhkama tulnud haritlased. 1934. aastal nimetati Elva ametlikuks suvitusaleviks. Verevi järv on tänaseni ümbruskonna tuntuim ja suurim supluskoht. Suvitushooajal tegutseb rannas vetelpääste ja paadilaenutus. Rannas on head võimalused rannavõrkpalli mängimiseks ja väiksematele rannalistele on paigutatud randa toredad ronimisatraktsioonid. Talvel toimib järvejääl valgustatud uisuväli.

 

seenekujuline jäätisekiosk

 

Seen, endine jäätisekiosk, Supelranna tänaval

Metsa all Supelranna tänava ääres paikneb omapärane seenekujuline jäätisekiosk, mis oli populaarne paik suviste turistide seas 1960. aastatel.

 

 

 

 

Elva Vabatahtlik Tuletõrje Ühing, Tuletõrje 4

Alevi kujunemisel linnaks oli tähtis roll tuletõrjeseltsil, asutatud 1907, mis juhtis kohalikku elu Elvas enne alevivalitsuse sündi. Endise turuplatsi kõrval asuv pritsimaja oli suursugune avara saali ja juugendlike detailidega hoone. Loodi oma orkester, teatritrupp ning korraldati mitmekülgseid meelelahutusüritusi linnarahvale. Tegu on 20. saj. algusele iseloomuliku pritsi- ja seltsimajaga, millel on säilinud algupärane välisilme, ruumistruktuur ja ehituskonstruktsioonid.

Hoone on muinsuskaitse all.

 

 

 

Küüditatute mälestuskivi, Pargi tänava algus

Eesti inimeste kannatusterohkeist okupatsiooniaastatest räägib kahe suurküüditamise (14.06.1941 ja 25.03.1949) ohvriks langenute mälestamiseks raudtee äärde püstitaud mälestuskivi.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

H.Raudsepa kuju Pargi ja Kesk tn haljasalal

 

Kirjanik Hugo Raudsepa mälestusmärk, Kesk ja Pargi tn nurga haljasala

Hugo Raudsepp (1883-1952) oli tuntud eesti näitekirjanik, kes alustas luuletajana Milli Mallika  varjunime all. Kirjaniku põhižanriks oli satiiriline komöödia. H. Raudsepp töötas "Postimehes", kirjutades nii teatri- kui kirjanduskriitikat. Algselt plaanis H. Raudsepp Elvas oma tervist parandada, kuid jäigi siia pikemalt peatuma. Kirjanik arreteeriti 1951. aastal ning viidi Siberisse, kus ta 1952 suri.

 

 

 

 

Eduard Oja elukoht aastatel 1925-1930, Kesk 13

Eduard Oja sündis 1905. aastal Tartumaal Palupõhjal metsavahi peres. 1925-1930 töötas Oja Elva algkoolis. Õpetamise kõrval komponeeris ta õpilastele muusikalisi lavateoseid, sealhulgas "Kullaketrajad", milles osales ka väike orkester. 1930. aastal kolis Oja Elvast Tartusse, kus ta muusikaõpingute kõrval tegutses aktiivselt ka koorijuhina.

 

Maalikunstnik Eduard Kutsari maja, Kärneri 4

Eduard Kutsar (1902-1970) on Elvas elanud ja töötanud, ning "Pallase" kunstikoolis õppinud maalikunstnik. Ta on jäädvustanud Elva linnavaateid ning linna lähiümbrust.

Eduard Kutsari rikkaliku loomingu hulka kuuluvad maastiku- ja olustikumaalid, natüürmordid, portreed, joonistused ja skulptuurid. Kuigi valdav osa Kutsari loomingust on hävinenud, on tänaseni säilinud üle 700 tema poolt valmistatud teose. Eduard Kutsar on maetud Elva kalmistule. 

 

 

Peedu sild talvel

 

Peedu

Peedu paikneb Lõuna-Tartumaal looduskaunis Elva jõe orus. Umbes 300 elanikuga Peedu kuulub Elva linna koosseisu. Esimesed kirjalikud teated Peedu kohta pärinevad 1638. aasta Liivimaa maarevisjonist kus räägitakse kahest veskist, Peedu ja Nuti, mis paiknesid vastastikku Elva jõe erinevatel kallastel.

 

 

 

 

Peedu veski ja tamm

 

Peedu ja Nuti vesiveski, Oru tn1; Oru tn 2

Praegune vesiveskite kompleks on ehitatud 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi alguses.

Säilinud on vesiveski hoone, villaveski, ait-ladu ja omaniku elamu. Vesiveski on säilitanud oma algupärase ilme ning osa sisseseadestki on tänini alles. Villaveski on ühekorruseline viilkatusega hoone, mis asetseb kõrgel maakivisoklil. Peedu-Nuti vesiveski ait-ladu on savist ehitatud viilkatuse, ärklikorruse ning verandaga hoone, mida osaliselt on kasutatud ka elamuna. Omaniku maja kujutab endast suurt kahekorruselist krohvitud kivimaja, mis tõenäoliselt on ehitatud 1920ndatel aastatel. Peedu ja Nuti vesiveski kompleks on muinsuskaitse all.

 

Peedu Kerikmägi - Vapramäe ja Vikerkaare tn nurgal

Peedut võib pidada vanimaks  ümbruskonna asustuskeskuseks - seda just Peedu Kerikmäe tõttu. Peedu Kerikmägi on väike (õue pindala 650 m) kindlustatud asulakoht, mis oli kasutusel umbkaudu 6.-10. sajandini. Sealsed elanikud ehitasid oma asula kaitseks mööda mäeveeru paikneva palkehitiste rea, mis oli kaetud mätaste ning kasetohuga. Valmistati riiete, tekstiilivajutuste ja lohkudega kaunistatud savist anumaid. Tööriistad olid heledast tulekivist, luust, sarvest ja hiljem ka metallist. On leitud tõendeid selle kohta, et Peedu Kerikmäe elanikud tegelesid rauasulatamise ning sepatööga.

Peedu Kerikmägi on muinsuskaitse all.

 

Afanasjevi suvila

 

Elva kaunimad puitelamud

Omapärane hoone on 20. sajandi esimestel kümnenditel Saksa kultuuriruumi mõjul Elvasse jõudnud vahvvärkarhitektuuri esindav 1908. aastal valminud professor V. Afanasjevi villa, Järve 1. Täna asub majas Elva väikelastekodu. Hoone on muinsuskaitse all.

Suvilaarhitektuuri Elvale iseloomulikus stiilis – mitme veranda ja torniga puumaju – võib märgata mitmel Elva linna tänaval. Eriti ilmekas näide sellisest arhitektuurist on kunagi Elva postkontorina kasutusel olnud hoone, aadressil Kärneri 6.

Roman Redlichi poolt asutatud ja tegutsemist alustanud Elva esimene apteek 1905. aastal. Juba üle 100 aasta on apteek asunud samas majas. Hoone on säilitanud oma ajaloolise ilme ja on oma ajastule iseloomulik, Kesk 35. Hoone on muinsuskaitse all.

Kaunimad puitelamud asuvad Järve 1; Kärneri 6, Kesk 35; Kesk 40; Pargi 32,34, 38; Jaani 10,14; Turuplatsi 1; Supelranna 25,27; Vapramäe 22 ja 24.