Jäätmeinfo

29.11.16

ELVA LINNA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2014 KUNI 2020

Elva Linnavolikogu 25. augusti 2014 määrusega nr 16 võeti vastu Elva linna jäätmekava aastateks 2014 kuni 2020. Jäätmekava on Elva linna arengukava osa, mis käsitleb linna jäätmehoolduse arendamist. Jäätmeseaduse kohaselt on jäätmehoolduse arendamine kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Vastu võetud jäätmekava käsitleb jäätmehoolduse praegust olukorda, toob välja probleemid ning püstitab jäätmehoolduse eesmärgid aastani 2020. Püstitatud eesmärkide ellurakendamiseks on välja töötatud tegevuskava koos rahastamisallikatega.

 

KORRALDATUD JÄÄTMEVEO INFO PERIOODIL 2016 KUNI 2017

Riigihanke tulemusena jätkab aastatel 2016 ja 2017 korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist Eesti Keskkonnateenused AS. Perioodil 2013-2015 kehtinud tingimustes ja teenuse hindades muudatusi ei tehtud. 

 

Korraldatud jäätmeveo info perioodil 2013 kuni 2015

Korraldatud jäätmeveo teenust perioodil 2013 kuni 2015 osutas Eesti Keskkonnateenused AS (endise nimega AS Veolia Keskkonnateenused). 

Eesti Keskkonnateenused AS infotelefon 1919, Tartu klienditeeninduse aadress Tähe tn 108, Tartu tel. 738 6700, e-posti aadress tartu@keskkonnateenused.ee, veebriaadress http://www.keskkonnateenused.ee/
 

Korraldatud veoga veetakse segaolmejäätmeid, paberjäätmeid ja suurjäätmeid. Paberjäätmeid on kohustus ära anda kaugkütte piirkonnas asuvates 10-ne ja enama korteriga kortermajades, vedu on tasuta. Need, kes kohustust ei oma, võivad samuti paberjäätmeid ära anda, kuid vedu tuleb vedajaga eelnevalt kokku leppida.

Suurjäätmete vedu on samuti tasuta ning vajaduse tekkimisel tuleb see vedajalt eraldi tellida telefoni või e-kirja teel. Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada kogumismahuti vahetusse lähedusse 3 päeva enne kokkulepitud veopäeva toimumist.

Suurjäätmed on olmejäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse (näit: mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud jms).

Suurjäätmed ei ole ehitusjäätmed (näit: uksed, aknad, kraanikausid, viimistlusmaterjal jms), suuremõõtmelised probleemtooted (näit. autoromud või nende osad, vanarehvid) ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed (näit: pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid jms). 

Täpsemalt on jäätmehoolduse üldnõudeid, korraldatud jäätmeveo korda ning ehitusjäätmete käitlemise nõudeid kajastatud Elva linna jäätmehoolduseeskirjas.

Teenuste hinnakiri alates 2013. aastast.

  

Erandjuhul võib jäätmevaldaja taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist. Põhjendatud taotlus koos tõenditega tuleb esitada linnavalitsusele. Vabastatakse väga erandkorras ning taotluses tuleb jäätmevaldajal need erakorralised asjaolud põhjendada ja tõendada. Enne otsuse tegemist kontrollib linnavalitsus esitatud tõendeid ja asjaolusid ning kaalub, kas vabastada või mitte.Vabastus on tähtajaline ning lõpeb korraldusega antud tähtaja möödumisel.

Taotlus korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks

 
Jäätmeseadus sätestab, et vabastuse saanud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks omavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita 20. jaanuariks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

 

Jäätmevaldajate üle peetakse arvestust linnavalitsuse poolt peetavas jäätmevaldajate registris, vedaja teostab vedusid registriandmete alusel. Jäätmevaldajana kantakse registrisse üldjuhul kinnistu omanik ning tema kontaktaadressiks rahvastikuregistris olev aadress. Juhul, kui jäätmevaldaja soovib kontaktaadressiks muud aadressi, tuleb sellest informeerida linnavalitsust. 

Elva linna jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamise kord.

 

Kortermajades, kus on korteriühistus, kantakse jäätmevaldajana registrisse korteriühistu. Kortermajades, kus korteriühistu puudub, kantakse jäätmevaldajatena registrisse kõik korteriomandite omanikud, kui linnavalitsusele ei ole antud infot ühise jäätmevaldaja/maja esindaja kohta.

 

Kinnistu omanikuga kokkuleppel võib jäätmevaldajaks olla ka muu isik, näiteks üürnik või kinnistul tegelikult elav muu isik. Sel juhul tuleb tegeliku jäätmevaldaja andmed edastada linnavalitsusele.

 

Jäätmevaldaja, kes naabriga ühise kogumismahuti kasutamisel sõlmib naabriga omavahelise  kokkuleppe ja on kokkuleppe korras vastutavaks lepingupooleks (ehk kelle kinnistul asub mahuti ja kelle nimele käib arve), sõlmib ka jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu ja teavitab ühisest käitlusest linnavalitsust.

Ühise kogumismahuti kasutamise kokkulepe.

 

Jäätmete sorteerimisvõimalused

 

Telli pakendijäätmete kogumiseks tasuta pakendikotiteenus

Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (edaspidi TVO) pakub Elvas tasuta pakendikotiteenust. Teenus on mõeldud pakendijäätmete kogumiseks ainult eramajapidamistes. Avaldusi saab esitada TVO kodulehe kaudu aadressil http://www.tvo.ee/pakendikoti-teenuse-tutvustus

Pärast avalduse esitamist antakse info TVO poolt valitud jäätmekäitlejale, kes pöördub teenuse kasutaja poole et sõlmida vastava teenuse kasutamise leping. Lepinguga koos edastatakse ka veograafik. Pakendikoti äravedu toimub ühel konkreetsel nädalapäeval (lepingus sätestatud) iga 28 päeva tagant. Vajadusel ka harvem. Pakendikoti äraveost loobumiseks tuleb jäätmekäitlejat teavitada vähemalt kaks päeva ette, et jõuaks sõiduplaanid ümber teha. Juhime tähelepanu asjaolule, et juhul kui tühjenduspäeval pakendikotti väljas ei ole ja sellest ei ole jäätmekäitlejat ka eelnevalt teavitatud, tuleb teenuse tellijal tasuda tühisõidu eest 3,84 € (sisaldab käibemaksu).

Täis pakendikott tuleb jätta nähtavale kohale, näiteks olmejäätmete konteineri kõrvale ning graafikujärgsel kogumispäeval viib kogumisauto selle ära. Täis kilekoti asemele jäetakse alati uus tühi kilekott.

Kollasesse pakendikotti võib panna kartongist, plastist, klaasist  ning metallist puhtaid pakendijäätmeid. Tutvu pakendikoti täitmise juhendiga siin.

 

Kõik keskkonnast hoolivad inimesed on oodatud seda teenust kasutama. Täpsemat infot saab tootjavastutusorganisatsiooni kodulehelt www.tvo.ee , võib ka küsida  e-kirja teel info@tvo.ee või TVO teenusejuhilt Silver Tättelt tel 56232130 või 6811480.

 

EES-jäätmete kogumispunkt aadressil Kirde tn 6 (katlamaja territooriumil)

Avatud: iga kuu esimesel esmaspäeval E 15.00-20.00

              iga kuu esimesel laupäeval L 10.00-15.00.

 

Elanikelt võetakse tasuta vastu kodumajapidamises tekkivaid elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid (EES-jäätmeid).

Selgitus: elektri- ja elektroonikaseade on seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektrimagnetvälja, seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks.

 

Vastuvõetavad EES-jäätmed on:

1. Suured kodumasinad (külmik, pesumasin, pliit, mikrolaineahi, elektriradiaator jne.)

2. Väikesed kodumasinad (tolmuimeja, triikraud, kohvimasin, röster, kell jne)

3. IT seadmed (arvuti, kuvar, printer, telefon, mobiiltelefon, kalkulaator jne)

4. Tavatarbijale määratud seadmed (raadio, televiisor, videokaamera, magnetofon, muusikariistad jne)

5.Valgustusseadmed (luminofoorlampide valgustid, kompaktlambid)

6. El.tööriistad v.a tööstuslikud (puur, saag, niiduk, aiatööriist, õmblusmasin jne)

7. Mänguasjad (videomäng, el.mänguasi, elektrilise või elektroonilise komponendiga spordivahend).

 

NB! Vastu ei võeta EES-jäätmeid, mis ei ole algse seadmega võrreldes kompaktsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad.

 

 

Jäätmete kogumispunkt aadressil Nooruse tn 8 (keskkatlamaja territooriumil)

 

Avatud: esmaspäeval E 15.00-20.00

             laupäeval L 10.00-15.00.

 

Elanikelt võetakse tasuta vastu:

- kodumajapidamises tekkivaid EES-jäätmeid (vastuvõetavad seadmed samad, mis Kirde 6)

- autoakusid

- kasutatud rehve

- penoplasti

- paberpakendijäätmeid ja vanapaberit

- ohtlikke jäätmeid (näit: õlijäätmed, õlifiltrid, õline pühkmematerjal, ohtlike jäätmetega saastunud pakendid, patareid, olmekemikaalid, taimekaitsevahendid, päevavalguslambid, värvi- ja lakijäätmed, aegunud ravimid)

- lehtkaasi (akna-, auto-, peegelklaas)

- klaaspakendeid (purgid ja pudelid)

 

 

MTÜ Eesti Pakendiringluse poolt paigaldatud pakendijäätmete kogumiskonteinerid:

1. Kesk tn 32, linnavalitsuse hoov - segapakend, klaas

2. Kirde tn ja Arbimäe tn risi haljasala, Arbimäe konsumi sissesõit - segapakend, klaas

3. Valga mnt 5 Maxima kaupluse territoorium - segapakend. 

 

MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) poolt paigaldatud pakendijäätmete kogumiskonteinerid:

1. Pikk tn 1, kaupluse parkla – segapakend, klaas

2. Käo poe parkla – segapakend

3. Uuta tee ja Jaama tn rist – segapakend

4. J. Kärneri tn 10a esine plats – segapakend

5. Nooruse tn 8 jäätmete kogumispunkt - paberpakend

 

OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO) poolt paigaldatud pakendijäätmete kogumiskonteinerid:

1. Eha tn 14 – segapakend

2. Jaani tn 7 – segapakend

3. Nooruse tn 1 – segapakend

4. Nooruse tn 13 – segapakend

5. Nooruse tn 6 – segapakend

6. Nooruse tn 7 – segapakend

7. Pikk tn 61 – segapakend

8. Pikk tn 65, 67 – segapakend

9. Puiestee tn 5, 7 – segapakend

10. Tartu mnt 27a, 27b, 27c – segapakend

11. Õuna tn 4 – segapakend

12. Peedu tee ja Marja tn risti haljasala - segapakend

13. Kruusa tn ja Tulbi tn rist - segapakend.

 

Kõik pakendijäätmete kogumiskonteinerid kuuluvad jäätmekäitlusettevõtetele, kes kohustuvad tagama konteinerite tühjendamise vastavalt nende täitumisele, samuti asendama kaduma läinud konteineri. Kõikidesse ülalnimetatud konteineritesse võivad elanikud jäätmeid ära anda tasuta.

Segapakendikonteinerisse võib panna erinevast materjalist puhtaid pakendijäätmeid nagu plastikpudel, plastikkarp, metallist konservikarp, klaaspudel, klaaspurk jne.

Klaasikonteinerisse võib panna puhtaid klaaspudeleid, klaaspurke.

Paberpakendikonteinerisse võib panna kokkupressitud pappkaste, puhtaid paberpakendeid, pakkepaberit ja muid paberist või papist pakendeid.

Vaata ka Eesti Taaskasutusorganisatsiooni poolt koostatud pakendijäätmete sorteerimisjuhendit.

NB! Segapakendikonteineritesse saab pakendijäätmeid panna konteineri külgedel olevate täitmisavade kaudu. Osadel konteineritel asuvad täitmisavad konteineri kaanel (tõsta üles kaanel asuv läbipaistev plastikluuk).

 

 

Biolagunevaid jäätmeid võtab vastu AS Eesti Keskkonnateenused Aardlapalu ümberlaadimisjaamas. Küsi infot tel 735 2001 (Aardlapalus) või 1919 ( AS Eesti Keskkonnateenused).

 

Asbesti sisaldavaid jäätmeid (näit eterniit) võtab vastu AS Epler & Lorenz aadressil Tartu Ravila 75a. Küsi infot tel 742 1398 või http://www.epler-lorenz.ee/

 

Aegunud ravimeid võtavad lisaks Nooruse tn 8 kogumispunktile vastu ka kõik apteegid, veterinaarravimeid veterinaarapteegid (vastavalt ravimiseaduse §-le 37).

 

Metallijäätmeid ja romusõidukeid võtab vastu Rao Metall OÜ aadressil Elva Kirde tn 4. Küsi infot tel 53076136.

 

Ehitusjäätmeid (betoon, tellised, kivid, asfalt, pinnas jms) võtab vastu OÜ Karimek aadressil Tartu Ropka tee 24. Küsi infot tel 552 3550 või http://www.karimek.ee/?id=teenused

 

Kõikidele loodusesõpradele, kes igapäevaselt jäätmeid sorteerivad ja taaskasutuseks sobivatele jäätmetele tahavad uue elu anda, on abiks Keskkonnaameti poolt välja antud raamatuke "JÄÄTMETE UUS ELU".

 

 

JÄÄTMETE KODUS PÕLETAMINE ON KAHJULIK INIMESE TERVISELE JA KESKKONNALE

Kindlasti olete kuulnud kedagi väitmas, et tal jäätmeid ei teki. Paljudel ei teki jäätmeid just seetõttu, et nad tegelikult põletavad jäätmed lihtsalt koduahjus või õues lõkkes ära. See saastab keskkonda, on kahjulik tervisele ning seetõttu ei ole seadusega lubatud.

Koduses küttekoldes või lõkkes tohib põletada ainult töötlemata puitu, kiletamata paberit ja pappi. Isegi selliseid kilekotte, millel on märk "PE" või "PP" või tekst "võib põletada" ei tohi kodus ise põletada, sest ka nende põletamine nõuab eritingimusi, mida kodus olevates ahjudes ja kaminates on raske saavutada.

Jäätmete põletamisel koduahjus või lahtises lõkkes eraldub hulk kahjulikke aineid, sest temperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele, et plastiku ja muude jäätmete põletamisel põleks ohtlikud ained ära. Samuti ei ole sellistes kodustes tingimustes võimalik ohtlikke aineid kinni püüda, nagu tehakse seda spetsiaalsetes põletustehastes filtrite abil. 

Mõõtmised näitavad, et kodude korstendest võib lühikese aja jooksul kordi rohkem ohtlikke saasteained õhku paiskuda, kui ühest prügipõletustehasest paljude aastate jooksul. Kahju on ka sellepärast suur, et kodude korstnad ei ulatu teab kui kõrgele ja seetõttu langevad kahjulikud ained kõik oma koduaeda või naabruskonda. Ja me hingame ja sööme selle ise sisse. Iga aednik teab, et tuhk on hea väetis ja kahjurite tõrjuja ning raputab aeg-ajalt seda puude ja põõsaste alla, aga kui seal on sees ka kahjulikud ained, mis pärinevad plastikutest või kahtlase väärtusega puidust, siis ei ole see enam hea.

Lisaks keskkonna saastamisele ja tervise rikkumisele kahjustab jäätmete põletamine küttekoldeid ja korstnaid, mis võib lõppeda tõsise õnnetusega. Seega siit-sealt kokku kogutud töödeldud puitmaterjali ja muude jäätmete ahjus põletamine ei olegi enam kulude kokkuhoid.

Viimasel ajal on probleemiks tõusnud ka vanaõlide põletamine kodustes õliküttekolletes. Poodides ja internetis müüakse isegi vanaõlipõleteid, kuid Eestis neid vanaõlide põletamiseks kasutada ei tohi. Vanaõlid on ohtlikud jäätmed ning neid tohib põletada ainult vastavaid keskkonnalube omavas jäätmepõletustehases. Vanaõli põletamisel, nagu ka muude jäätmete põletamisel, eraldub palju kahjulikke aineid, mis jäätmepõletustehastes filtrite abil kinni püütakse. Samuti ei saa inimene veendunud olla, et vanaõli ei sisalda ka muid põlevaid vedelikke. Kui vanaõli on näiteks segatud bensiiniga, siis sellise vedeliku kasutamine võib olla plahvatusohtlik.

Jäätmete põletamisel kodustes tingimustes tekib hulgaliselt ohtlikke aineid, mis kahjustavad nii inimeste tervist kui keskkonda. Tekkivad ained võivad inimestel tekitada mürgistusi ja kahjustada erinevaid organeid, paljud neist ainetest on ka vähkitekitavad. Seega oma ja ümbritsevate inimeste tervise huvides tasub põletamise asemel jäätmed sorteerida ja viia nii palju kui võimalik taaskasutusse pakendikonteinerite ja jäätmejaamade kaudu, sest ainult nii saab kindel olla, et need jäätmed ei tekita meile ja keskkonnale kahju.

Autor: Kaire Kikas, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist

Uuri lähemalt ja otsusta, kas säästad või saastad!

 

Toimetaja: MAARIKA UPRUS