Ajalugu

7.03.17

Kujunemisloost kuni 2006.aastani*

Elva asulana on üsna noor haldusüksus, kuigi arheoloogiliste leidude põhjal võib inimtegevuse jälgi leida 6-11.sajandist, mil Peedu Kerikmäel asus linnus. Kirjalikke allikaid siinse piirkonna kohta leiab 15.sajandist, mil mainitakse esmakordselt kohatähisena Uderna. Praegune Elva linna ala asus toona kolme mõisa (Uderna, Meeri ja Konguta) maadel. Teada on, et 1639.aastal andis Rootsi riik korralduse, mille alusel rajati Tartu-Riia teele 14 postijaama, millest üks kandis nime Uderna, asudes praeguse linna algkooli maja ees. Postijaam valmib 1712. aastal. 19.sajandi lõpp on murrangulise tähtsusega. Valmib Tartu-Valga raudtee. Ühes raudteega ehitatakse Elvasse raudteejaam, millele kinnitatakse silt „Elva" (22.07.1889). Ettevõtlik Meeri mõisnik Seydlitz rajab Arbi järve äärde suvilad, mida suvitajad said rentida. 1895.aastal korraldatakse Elvas esimesed kontserdid.

20.sajandi alguses rajatakse siinsetele maadele mitmeid uusi hooneid kui ettevõtteid. 1907.aasta tuleõnnetus annab ajendi Elva Tuletõrjeühingu tekkimisele. 1909.aastal valmib Elva Tuletõrje Seltsimaja, mille juures hakkab tegutsema Elva esimene meeskoor, tegevust alustab näitering. Saadakse luba Elva turupäevade pidamiseks. Kohaliku elu arengule annab tõuke Elva Suvituskoha Korralduse Seltsi austamine 1910. Järgevad aastad mitmekesistavad kohalikku kultuurielu, kui Tuletõrje seltsi juures alustab tegevust pasunakoor (1911), tööd alustab ministeeriumikool (1913) ning saadakse luba kino pidamiseks (1916).

1920-ndad aastad on murrangulised Elva ajaloos. Valmib Elva kirik, mitmed seltsingud ja ühistud. Elva vabaneb kolme vallavanema võimust ning kolme liikmeline komisjon ajab asju kuni aleviõiguste saamiseni. 1921.aastal alustab treeninguid suurem grupp noori kergejõustiklasi. 1922.aastal asutatakse Elva Haridusselts, Elva Muusika Selts Muusa. 1923.aastal toimub Liivaorus esimene Elva laulupidu. Samal aastal alustab Haridusseltsi juures tööd avalik raamatukogu. 1.07.1923 Elva saab aleviõigused.

1924.aastal toimuvad Elvas esimesed kergejõustikuvõistlused. 1925.aastal korraldatakse Elvas põllumajandusnäitusi. 1926.aastal asutatakse Peedu Suvituskoha Korralduse Selts ning Vabariigi Valitsus võtab vastu otsuse Elva tervishoiukaitse alla võtmise kohta. 1928.aastal osaleb Elva Muusikaseltsi Muusa pasunakoor esmakordselt üldlaulupeol. 1929.aastal avatakse Verevi järve ääres ajakohane ujula ja rannahoone.

1930-ndatel jätkub asula areng. Rajatakse Elva spordiväljak (1930), asutatakse Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Elva osakond (1930). 1931 toimub Verevi järve basseinis Eesti ujumismeistrivõistlused, kus püstitatakse 8 rahvusrekordit. 1932.aastal asutatakse Elva Naisselts ning Elva Seltskondlik Klubi. Ilmuma hakkab ajaleht Elva Elu. 1934.aastal saab Elva suvitusalevi õigused. Likvideeritud Elva Haridusseltsi spordisektsiooni järglasena moodustatakse spordiselts Raju. 1935.aastal rajatakse krediidi arvel Elva lasketiir. Ujulas toimuvatel võistlustel osalevad tolle aja tippujujad. Ujumisvõistlustele lisaks toimub Elvas Lõuna- Eesti meistrivõistlused pesapallis. Algab ujula ümberehitus. 1936.aasta toob Elvale esimese planeerimise ja kaunistamise kava; arheoloog Harri Moora eestvedamisel viiakse läbi kaevamised Peedu Kerikmäel. Spordielu rikastab ainulaadne võrkpalliturniir, milles osalevad Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Elva osakonna, spordiselts Raju ja Elvas suvitajate võistkond. Suvitajad võidavad mõlemat Elva võistkonda 2:0. Valmib rahvusvahelistele nõuetele vastav Elva ujula, kus korraga saab startida 12 ujujat. 1937.aastal avab tollane Kaitseliidu ülem Elva lasketiiru. 01.05.1938.saab Elva linnaõigused. Samal aastal toimuvad Elva-Valga linnavõistlused kergejõustikus, kus ülekaaluka võidu saavutab Valga. 1939.aastal moodustatakse Elva vald ning Peedu liidetakse Elva vallaga.

1940.aastad toovad uue võimu ning augusti alguses toimuvad Verevi järvel esimesed okupatsiooniaegsed Eesti meistrivõistlused ujumises. 1944.aastal tähistatakse Elvas olümpialiikumise juubelit. 1974.aastal alustab tegevust õhtukool, moodustatakse metsamajand ning 22.juunil avatakse pioneerilaager.

1950.aastal alustab Peedul loomeinimeste vastuvõttu Kirjanike Maja. Püsivamalt peatusid siin Erni Hiir, Kalju Kangur, Kersti Merilaas, Astrid Reinla, Paul Rummo, August Sang jt. Ühtlasi saab Elvast rajoonikeskus. 1951.aastal valmib Richard Antoni eestvõttel Arbi järve jääle nõuetekohane, kahe rajaga uisustaadion. Samal aastal valmib Elva lauluväljak. Tööd alustab Elva Lasteraamatukogu. 1953.aasta toob endaga kaasa uue turuhoone ning esimest korda selgub Elvas toimuvatel moodsa viievõistluse Eesti meister (tiitli võidab Hanno Selg). Arbi järve uisustaadionil selguvad Eesti meistrid kiiruisutamises. 1955.aastal jõuab Elvasse jahilaskmine. Aasta hiljem alustab tegevust Elva spordikool. Aastakümnendi lõpp toob kaasa Elva lauluväljaku (1957), toimub esimene sõjajärgne Eesti-Soome maavõistlus ujumises (1958), Peedu liidetakse Elvaga (1958) ning asutatakse Elva koduloomuuseum (1959).

Uus aastakümme on sama sisutihe, kui möödunud. 1960.aastal alustab tööd Elva Laste-Muusikakool, asutatakse Elva Meeskoor ning peetakse Eesti-Soome maavõistlused veepallis. Järgmisel aastal valmib linnas 400.meetri pikkune uisurada. 1962.aastal likvideeritakse Elva rajoon. 1964.aastal alustatakse Elva lasketiiru ümberehitusega suurejooneliseks laskespordikeskuseks. Kümnendi keskpaik toob Elvasse rajooni tantsupeo Elva lauluväljakul (1965), linn tunnistatakse taas ametlikult suvituslinnaks. Valmib Peedu jahilasketiir. 1970.aastal alustab Elva Muusikakoolis tegevust akordionistide ansambel. 1971.aastal toimub uisutamisvõistlus „20 aastat Elva uisurada", kus stardis on ka olümpiavõitja Ants Antson. Muusikakooli õppekavva lisanduvad saksofoni, flöödi eriala ja tegevust alustab viiuldajate ansambel. 1977.aastal valmib uus rannahoone-vetelpäästejaam Verevis.

Kaheksakümnendate alguses alustab tegevust kirjandushuviliste klubi Arbi. 1984.aastal asetatakse nurgakivi Elva kinomajale. Kaks aastat hiljem valmib kino Heli. 1986.aastal toimub Elvas Argentiina Karikas. Tegemist on vabapüssiharjutuses laskurite ihaldatuma auhinnaga. 1987.aastal saab Elva teise keskkooli ning toimub Elva I triatlon. 1988.aastal nimetatakse Elva Laste-Muusikakool ümber Elva Muusikakooliks. Samal aastal võidab Elvas elanud ja treeninud Erika Salumäe trekisõidu sprindis kuldmedali.

20.sajandi viimase kümnendi esimesel aastal asutatakse Elvas Eesti Straussi Ühing. Elva koduloomuuseumist saab Tartumaa Muuseum. 1991.aastal hakkab Elvas taas ilmuma ajaleht. Elvas toimub esimene kaasaegne ingerisoomlaste laulupidu. Erika Salumäe võidab trekisõidu sprindis oma teise kuldmedali (1992). Seoses kinovõrgu likvideerimisega liidetakse kino Heli Elva Kultuurimajaga ning sealne personal kolib kinomajja (1993). Toimuvad esimesed Elva päevad. 1994.aastal moodustatakse kaks eraldi kultuuriasutust: kinomajas avatakse Elva Kultuurikeskus Sinilind ja vanas kultuurimajas SA Elva Lauluväljak. 1995.aastal taasavatakse Elva Lasteraamatukogu Sipsik. Samal aastal alustab taas tegutsemist Elva puhkpilliorkester. Aasta hiljem asutatakse taas Elva Naisselts. Kahe kultuuriasutuse baasil moodustatakse ühtne Elva Kultuurikeskus Sinilind. Pidulikult avatakse Elva linnvalitsuse hoone Kesk tänavas. Kümnendi lõpp toob kaasa spordiklubi Airi (1998), Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA loomise (1999).

Sajandivahetusele järgnev aastakümme toob kaasa mitmeid sündmusi. Asutatakse jalgpalliklubi FC Elva (2000). Tõnu Haljandi mälestusvõistlusega avatakse Elva uus suusahüppemägi (2001). Elva huvikool liidetakse Elva Kultuurikeskusega Sinilind ning uueks nimeks saab Elva Huviala-ja Kultuurikeskus Sinilind (2001). Pärast Elva Spordikooli likvideerimist asutatakse Elva Spordiliit (2001). Kõik Elva koolid liidetakse Elva Gümnaasiumiks (2002). 2004.aastal toimub taas noorte bändide muusikafestival Soodoma Rock; samal aastal asutatakse Lions Club Elva piirkondlik organisatsioon. Eesti Raudtee annab Elva vaksalihooned tasuta Elva linnale. Esmakordselt valitakse Elva Aasta Tegu, milleks osutub uus raamatukogu. 2005.aastal kuulutatakse välja Elva parim kultuuriedendaja. Elva lauluväljakul etendub kontsertetendus „Kuningriik". Puiestee tänavas avatakse kunstmuruga jalgpalliväljak. Jõulude eel otsustab Elva linnavolikogu asutada Elva teenetemärgi. 2006.aastal algavad tööd Elva vaksalihoonesse matkakeskuse rajamiseks.

*Varasem kokkuvõte põhineb MTÜ Liivimaa Mälu teosele „Tuntud Elvalasi läbi aegade" 2006: 193-212

 

Sündmustest pärast Tuntud Elvalasi ilmumist[1]

2007.aasta aprillis algavad Arbimäe uue kaubanduskeskuse ehitustööd. Sama aasta toob linnale uue linnapea ning Elva Vabatahtlik Tuletõrje Ühing tähistab sajandat sünnipäeva. Juulis toimub kuuendat korda kontsertetendus „Kuningriik". Üks Elva kodu päädib auhinna Kaunis Eesti Kodu. 2008.aastal läheb Tartumaa Muuseum Kultuuriministeeriumi haldusalasse.. Elvas toimub kohalikke ettevõtteid tutvustav mess. Vaksalihoones avatakse Elva Matkakeskus. Elva raamatukogu tähistab 85. juubelit. Avatakse lasteaed Õnneseene renoveeritud Peedu maja. Toimub esimene matk värskelt valminud Väikesel Väerajal. Toimub Valter Heueri mälestusturniir välkmales. Elva kool tähistab 95.sünnipäeva.

2009.aastal avab uksed Elva eakate päevakeskus. Tartumaa Tervisespordikeskusest saab Sihtasutus. Alustab Elva jooksusari, mis päädib Aasta Teo tiitli. Pannakse alus Lastekaitsepäeva tähistamisele – inimkett ümber Arbi järve.

2010.aastal alustab pärast kaheaastast pausi taas rongiliiklus. Avati renoveeritud lasteaed Murumuna. Elva Noorte Meeskoor tähistab 10. sünnipäeva. Elva ühineb kultuurilinnade võrgustikuga. Toimub Elva kooride laulupäev ühes Maimu Sireli 80. juubeli tähistamisega. Elvas toimub nelja Peipsi-äärse maakonna ühine laulu-ja tantsupäev. 2011.aastal tähistab Elva naiskoor Kaja oma poolesajandat juubelit ja Elva huvikool kümnendat sünnipäeva. Elva saab uue linnapea ja abilinnapea ning algatati uus sporditraditsioon – igamehe mitmevõistlus. Esimest korda toimub Elvas mittekutseliste monoteatrite festival – Monomaania ning avati Matkahooaega suure avaüritusega. Kultuuriministeerium otsustab Tartumaa Muuseumi likvideerida. Aasta teoks nimetatakse Elva Gümnaasiumi algkoolimaja renoveerimine.

2012.aastal valmib Elva Haigla juurdeehitus. Rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista jõuab ka Elvasse. Aset leiab esimene Elva FillmiFestival (ELVAFF). Novembris esilinastub äsjavalminud Elva film. Valmivad Elva Lastekodu peremajad, mis valitakse Aasta Teoks.

2013.aasta saab Elva Metsapealinna tiitli. Uksed avab Vapramäe Loodusmaja. Elvat külastab Eesti President Toomas Hendrik Ilves, kes istutab Arbi järve äärde männi. Elvas korraldatakse esmakordselt Järvede triatlon. Tartu Erakool avab Peedul esimese klassi. Matkakeskuses avatakse Elva ajaloo püsinäitus. Muusikakooli akordionistide ansambel tähistas 40.aastapäeva kontserdi ja plaadiesitlusega. Tartumaa Tervisespordikeskus liidetakse Tehvandi Spordikeskusega.

2014.aasta toob Elva kooli koolivormi ning Noortekeskus kolib rekonstrueeritud saunamajja. Toimub esimene Elva kohvikute päev. Elva Gümnaasium tähistab 100. juubelit. 2015.aastal otsitakse vahendeid uue kultuurikeskuse rajamiseks. Linnas vahetub linnapea ning volikogu esimees. Toimub Auto24 Rally Estonia Elva linnakatse. Elva lauluväljakule avatakse koorijuht Ants Söödi mälestusmärk. Jalgpalliklubi FC Elva tähistab sünnipäeva suure jalgpallifestivaliga. Algas uue kunstmurukattega jalgpalliväljaku ehitus. Valminud on Peedu kogukonna-ja koolimaja.

SA Elva Kultuur

2016.a toimub taaskordselt Rally Estonia koos suurejoonelise suvekontserdiga. Üles astuvad Samatha Fox ja London Beat. Alanud on ka Elva Huviala-ja kultuurikeskus Sinilind rekonstrueerimistööd. Juuli 2016.a moodustatakse sihtasutus Elva Kultuur, mille juhiks saab Kätlin Saarela. Elva Huviala-ja koolituskeskust hakkab juhtima Garmen Vallikivi. 18.veebruar 2017 tähistab seda kuupäeva, kui Elvas avati uus rekonstrueeritud Elva Kultuurikeskus. Saal mahutab nüüdsest 256 istekohta, korralik lava ning abiruumid, mis võimaldavad korraldada kvaliteetseid kultuurisündmusi. 10.juuni toimub Eesti Vabariigi 100-da sünnipäeva auks Elva laulupidu. Kohaliku omavalistuse valimised 2017.aasta sügisel toovad muudatuse halduskorralduses, muutes Elva linna koos naabervaldadega üheks omavalitsuseks - Elva vallaks. 


[1] Tuginedes Elva linna ajalehele „Elva Postipoiss" http://dea.digar.ee/publication/elvapostip

 

Toimetaja: MERILI AASMA